Keskkonnahoid



Aktiivne keskkonnahoid

Lüganuse külakogukonna, samas laiemalt kogu paikkonna elanike igapäevaelu osaks on aastakümneid olnud erinevad keskkonnahäiringud. Nendeks on Purtse jõe põhja settinud jääkreostus, Kiviõli Keemiatööstusest tulev õhureostus, REPO vabriku korstnatest leviv tolm, Püssi alajaama undamine; varem ka Kiviõli kaevandus ning Aidu karjäär.

Sellegipoolest kavatsetakse Murru kinnistule, Lüganuse küla elumajade vahetusse lähedusse, rajada lubjakivikarjääri. Sealsamas, teisel pool kinnistut paikneb ka Lüganuse-Matka küla.

Kogukonna koostatud petitsioon kutsus kõiki paikkonna loodust, ajaloo- ja kultuuripärandit ning keskkonnahoidlikku eluviisi väärtustavaid inimesi toetama siinse elukeskkonna säilimist. Petitsioonile avaldas toetust mitusada inimest.

Loodud on Facebooki leht LÜGANUSE JA MATKA KÜLADE TOETUSEKS, kus jagatakse asjakohaseid uudiseid, sealhulgas otsevideosid avalikest aruteludest, meeleavaldustest ja volikogu istungitest. Samuti on sel lehel jagamist leidnud paljud meediakajastused.

Korraldatud on kaks karjäärivastast demonstratsiooni. 2018. aasta juunis, kui vallavolikogu istungil otsustati karjääri rajamise üle, kogunesid Lüganuse elanikud meelt avaldama vallavalitsuse hoone ette Kiviõlis. Vaata Facebooki ülekannet siit. 2020. aasta juunis ühendati jõud Murru kinnistu juures, kus lisaks kohalikele elanikele tulid toetust avaldama inimesed ka pealinnast ja mujaltki. Vaata ülekannet siit.

Kogukond on valinud selles küsimuses oma esindajateks Kaja Toikka, Laila Meistri ja Lidia Taueri, kes on nende aastate jooksul kirjutanud märgukirju ja avaldanud survet võtta arvesse kogukonna huve.

Kaebus kohtule Keskkonnaameti vastu

2021. aasta märtsis kaebas Lüganuse Tagaküla MTÜ Keskkonnaameti kohtusse seoses Murru kinnistule kaevandusloa andmisega. Kohtukaebus pöörab tähelepanu kolmele asjaolule: omavalitsus on andnud kaeveloale eitava seisukoha, pole tehtud keskkonnamõjude hindamist ja häiringute leevendusmeetmed pole piisavad. Küla esindab vandeadvokaat Karl Haavasalu.

Esimese astme kohtukulud jäävad 10 000 kuni 20 000€ vahele, mis tuleb leida meie endi taskuist. Kes tunneb, et soovib Lüganuse kogukonda ses küsimuses aidata, on väga teretulnud tegema oma panuse ühingu kontole LHV pangas: Mittetulundusühing Lüganuse Tagaküla, EE257700771005962207

Kohtukulude katmiseks on oma toetuse juba andud
Lidia Tauer, Ulvar Kullerkupp, Aile Kullerkupp, Maie Marks, Marje Kullerkupp, Martin Turk, Junika Kolga, Kaisa Kõpper, Siret Saaremägi, Marge Zaidullin, Katrin Parve, Egon Mets, Kaja Toikka, Pavel Rusinov,
Ave Aster, Levo Tohva, Kärt Riives, T. Muur, Regina Sibul, Villu Pärtna,
Aare Vent, Miia-Ly Riives, Sixten Riives, Villu Pärtna, Ester Kelder,
Külli Moorvel, Helina Saaremägi, Ants Nurk, Juhan Pärtna
, Martin Paavo, Lauri Saul, Kai Kutman, Gear Power OÜ, Lauri Kase, Liina Sumberg,
Lilian Pärtna, Silver Sillak, Sirje Jalasto, Metsanurga Selts,
Kadri Collanus, Helgi Summla, Farištamo Eller, Janne Randma, Laila Meister, Õie-Helga Kullerkupp, Kaia Loog, Katrin Kõllo, Henry Liimal, Janar Jakovlev, Peedu Kass, Urho Meister, Mairo Karon, Indrek Innos, Evelin Adamberg, Kaire Kindel, Kaido Kuusmik, Jüri Seljushkin, Maris Sirkel.

Murru lubjakivikarjääri planeerimisprotsessist

2016. aastal avaldas OÜ Kaltsiumkarbonaat soovi rajada Lüganuse valda, Matka küla maadele ning Lüganuse põlisküla vahetusse naabrusse lubjakivikarjääri. Keskkonnaamet esitas kaeveloa eelnõu Lüganuse vallavolikogule veebruaris 2018 seisukohavõtuks. Kaalunud erinevaid argumente, otsustas vallavolikogu nõusolekut mitte anda. Valla seisukoht oli, et kohalike huvide, sealhulgas kogukonna eluliste huvide eest seismine on valla põhiseaduslik kohustus.

Sügisel 2018 viisid Tartu ülikooli teadlased Lüganuse vallavalitsuse tellimusel läbi häiringu-uuringu, mille käigus intervjueeriti kümneid inimesi, keda kavandatav karjäär puudutaks. Uuringu tulemused näitavad ühemõtteliselt küsitletute vastuseisu kaevandamisele.

OÜ Kaltsikumkarbonaat lubjakivikarjääri arendajana ja huvitatud osapoolena kaebas vallavolikogu otsuse kohtusse, nõudes otsuse tunnistamist õigusvastaseks. 2020. aasta alguses rahuldas Tartu halduskohus karjääriarendajate taotluse ning kohustas Lüganuse vallavolikogu oma varasema otsuse üle vaatama – teisisõnu, kaaluma nõusoleku andmist karjääri avamiseks. Vallavolikogu keskkonnakomisjon jõudis järeldusele, et tuginedes teadaolevale infole ning uuringu tulemustele ei ole loa andmine karjääri rajamiseks põhjendatud. Lüganuse vallavolikogu hääletusel jagunesid hääled aga võrdselt nii eitava kui jaatava eelnõu suhtes, seega uut arvamust ei antud.

Taas võeti teema vallavolikogu päevakorda 2020. aasta oktoobris kui kogukond oli selleks teinud rahvahääletuse ja saatnud kirja õiguskantslerile, et omavalitsus võtaks küsimuse päevakorda. Nüüd hääletas volikogu Murru karjäärile keskkonnaloa andmise vastu. Keskkonnaamet menetles kaeveloa taotlust edasi siiski kohaliku omavalitsuse seisukohaga arvestamata, kuna arvamus tuli pärast antud tähtaega. Oktoobris toimus ka Lüganusel avalik arutelu kogukonna, omavalitsuse, arendajate ning Keskkonnaameti esindajate osavõtul, kus kogukonnaliikmed pöörasid tähelepanu menetluses tehtud vigadele ja eelnõu mittepädevusele.

Keskkonnaamet andis siiski 2021. aasta veebruaris välja kaevandusloa. Kogukonda esindav Lüganuse tagaküla MTÜ andis Keskkonnaameti otsuse kohtusse.

Murru lubjakivikarjääri asukoht

Kaardil on näha karjääri asukoht kahe küla vahel. Kollasega on märgitud majapidamised, mis on 1 km raadiuses Purtse jõe läänekaldal. Samas võib mõjupiirkond olla ka suurem. Kõik need elanikud oleksid kaevandustegevuse häiringutest mõjutatud.


Ajaloolane Vallo Reimaa muinasajaloost ja karjääri plaanist


Kavandatav karjäär asub alal, mis oli hiljemalt pronksiajast alates aktiivses põllumajanduslikus kasutuses. Siin asus pronksiajal ja vanemal rauaajal üks juhtivaid kultuuripiirkondi Eestis, millel olid tihedad sidemed Skandinaaviaga, Läänemere lõunakalda aladega ning idas kuni Volga jõe alani.

Järgnenud rooma rauaajal (meie ajaarvamise esimesed sajandid) tõusis seesama piirkond aga juhtivale kohale kogu Eestis. Arheoloogide-keeleteadlaste viimaste seisukohtade alusel kujunes läänemeresoome algkeel välja just Kirde-Eestist lähtunud kultuuriinvasiooni tulemusena, milles keskses rollis oli Purtse jõe alamjooksu piirkond.

Säilinud muististe arv ja komplekssus siinsel territooriumil on sedavõrd suur, et alates 1989. aastast on üleval olnud idee kaitsta seda komplekssust kaitseala loomisega, sest koos üksikobjetidega moodustab lahutamatu osa maastik, millel nad asuvad. Kaitsmine on seda olulisem, et kaasaegsete uurimismeetoditega on kõnesolev piirkond veel uurimata. Viimased siinsed kaevamised jäävad kolmveerandsajandi kaugusele ning hiljem on piirdutud vaid maastiku visuaalse vaatlusega (lohukivide ja võimalike põllujäänuste fikseerimine), millele lisanduvad mõned harvad avariikaevamised. Seetõttu tähendavad kõik ulatuslikumad pinnasega seotud tööd Lüganuse kihelkonna kunagise hiilgeaja veel säilinud jälgede võimalikku hävitamist.

Kavandatav karjäär ise asub kohas, kus vahetult karjääri piirilt algab Eesti üks suurimaid muistsete lohukivide kontsentratsioone. Tegemist on pronksiaega ja vanemasse rauaaega kuuluvate muististega. Mitte kaugel karjäärist Purtse jõe suunas algab ulatuslik kivikalmete ala, mis kulgeb välja kuni Purtse-Matkani ning on oma põhiosas veel uurimata. Kahetsusväärselt on nõukogudeaegne märkimisväärne maaparandus osa kalmeid jõudnud juba hävitada.

Karjääri jõepoolsest piirist mõnesaja meetri kaugusel asub Tark-Jaagu kivikalmete kompleks, kus on kaevamisi teostatud. Just sealt leitud pronksiaja lõppu kuuluva rituaalse savinõu järgi sai nime nn Lüganuse keraamika, mida seostatakse muistsete ülikutega. Tark-Jaagu ja Napa kivikirstkalmetest on saadud veel suurim nn labidapealiste luunõelte kollektsioon (1/3 Eesti koguarvust), mida peetakse samuti muistse ülikuvõimu tunnuseks. Üks-Tark jaagu kalmetest on illustratsioonina kõikides õpikutes kui kõige suurema ringmüüride arvuga kivikirstkalme. See tunnus sümboliseerib suurt võimu. Seega asuks karjäär täpselt pronksiaja võimukeskuse alal. Kus täpselt paiknesid siinsed ülikutalud, pole seni teada, sest maastik on veel täpsemalt uurimata. Seepärast eeldavad kõik mullatööd, mis siinses lähiümbruses toimuvad, eelnevaid arheoloogilisi uuringuid.

Purtse jõe alamjooksu kui tervikpiirkonna unikaalsus omab just oma terviklikul kujul märkimisväärset turismimajanduslikku potentsiaali ning võiks olla kohaliku kogukonna eneseteadvuse üheks tugisambaks.